|
|
Postitatud 16.10.2019 16:15:04
|
|
|
Iga oktoober tuleb ette võtta kindel projekt – Nobeli preemia.
Viimastel päevadel, pärast füüsikapreemia ja keemiapreemia taevaste raamatute lugemist ning Haruki Murakami 3000. suurt kaastunnet, tõi ta lõpuks Nobeli majanduspreemia viimase auhinna: Nobeli majanduspreemia.
Nii et kes andis sel aastal, distsipliin, mis on tihedalt seotud meie rahakotiga, selle auhinna?
Uued "Nobeli preemia laureaadid" on Abhijit Vinayak Banerjee ja Esther Duflo MIT-st ning Michael Kremer Harvardist.
Arvatakse, et enamik inimesi ei tea, kes nad on või mida nad on teinud. Lõppude lõpuks ei arvanud isegi "Citation Laureate Award", mida on alati peetud "Nobeli preemia tuulelipiks", seekord ühtegi neist õigesti arvama.
Kuigi see on kvantitatiivse analüüsi abil edukalt petnud õiget inimest...... Ei, võitjaks ennustati 50 majandusteadlast.
Kolm majandusteadlast, kes selle aasta auhinna võitsid, on nende "peamine tegevusvaldkond" on arenguökonoomikas.
Arengumajanduse "areng", mis tuleneb sõnast "arengumaad", tekkis 20. sajandi 40ndate lõpus, kui Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika suveräänsed riigid said iseseisvaks, ning see oli distsipliin, mida kasutati spetsiaalselt arengumaade majandusnähtuste uurimiseks.
Otse öeldes omistab see distsipliin suurt tähtsust vaeste ja mahajäänud riikide arengu uurimisele ning püüab leida lahendusi vaesuse probleemile, ning need kolm auhinda põhinevad nende silmapaistvatel panustel inimvaesusesse, st vaesuse majandusele.
Tasub mainida, et seekord pole mitte ainult auhinnatud distsipliin väga "noor" võrreldes varasemate tunnustatud majandusteaduse auhindade võitjatega, vaid ka selle aasta majandusauhinna võitjad on oma parimas eas, Banerjee ja Kremer on mõlemad pärast 60ndaid, esimene on 58-aastane, teine 55-aastane ning Banerjee abikaasa Duflo on pärast 70ndaid, vaid 47-aastane.
See on esimene kord, kui paar võidab Nobeli preemia samaaegselt, ja vaid neli korda kogu Nobeli preemia ajaloos.
Järgmisena keskendume Banerjee uurimusele vaesuse lõksude kohta ja kuidas neist välja tulla.
- 1 -
Vaesed inimesed ei taha õppida? Iseseisev süda ei kanna seda potti
"Vaesusökonoomika" valdkond tundub suhteliselt võõras, kuid Banerjee uurimistöö on tegelikult meie elus olulisem kui viimastel aastatel teistel Nobeli laureaatidel.
Nagu paljud paradoksid: miks eelistavad vaesed inimesed osta televiisoreid ja mängukonsoole selle asemel, et investeerida oma õpingutesse? Miks on vaesed inimesed tõenäolisemalt eluplaanita?
Banerjee töö on eelkõige muuta inimeste arusaama vaesusest.
Varem arvati, et just praegu küsimused on seotud isiklike omadustega ehk "enesemotivatsiooniga", kuid kui need omistatakse moraalile, võivad valitsuse poliitikad kergesti muutuda moraalseks jutlustamiseks.
Banerjee töö parandab neid arusaamu ja selgitab nende taga olevat majanduslikku seisukohta. Näiteks kuna vaestel inimestel on elus rohkem probleeme, vajavad nad tööriistu, mis leevendavad nende muresid rohkem kui teised – nagu telerid, mobiiltelefonid, rämpstoit ja mängukonsoolid.
Kui investeerida isiklikku õppimisse, võtab see investeeringutasuvuse protsess sageli kaua aega ning vaestel puudub kannatlikkus majanduslikel põhjustel ning elu on sellel perioodil endiselt tülikam ja igavam.
- 2 -
Vaesed inimesed on tervisele raha kulutamise suhtes vastumeelsed?
Terviseprobleemide osas on see tegelikult sama.
Banerjeed leidsid, et vaesed kulutavad tervishoiule ja meditsiinile palju raha ja aega — isegi keskklassi seas või isegi kõrgemal tasemel — kuid tulemused pole head. Miks? Kuna vaestel puudub sageli vajalik meditsiini- ja hügieeniteadmine, ootavad nad sageli, kuni haigus on teatud määral edasi arenenud, enne kui arsti juurde lähevad.
Nad eelistavad ka rohkem arste, kes tahavad "võtta tugevaid ravimeid" ja arvavad, et need arstid on "head" ning aitavad neil "probleeme lahendada" nii kiiresti kui võimalik.
Kuid tegelikult viib "tugev meditsiin" sageli ravimiresistentsuse ja üleravini. See hoiak, kus ravi rõhutatakse ennetusele, on muutnud paljud vaesed inimesed mitte ainult majanduslikult pingessemaks, vaid ka füüsiliselt hävitatuks. See omakorda mõjutab järgmise põlvkonna haridust – uuringute kohaselt käivad kehva füüsilise vormiga lapsed tavaliselt koolis lühemat aega ja pärast lõpetamist on nende palk suhteliselt madal. Vaesus on sellisel moel "päritud".
Finantsjuhtimise osas paljastab Banerjee uurimus ka intressimäärade inversiooni nähtuse. Vaesed inimesed peavad sageli laenama väikeseid või lühiajalisi laene ning seejärel maksma väga kõrgeid intressi.
Põhjus on ka see, et vaestel on tavaliselt suuremad finantsriskid – neil on sageli ebastabiilsed sissetulekud ja nad ei saa pankadest käibekapitali, mistõttu on nad rohkem sõltuvad neist kõrge intressiga mikrolaenudest. Ja need mikrolaenud muudavad veelgi lihtsamaks säästude olemasolu riskide eest kaitsmiseks.
Nende uurimistöö kaudu võid mõista, miks vaesust on nii raske ületada.
Kuidas siis teha klassihüppe vaesusest keskklassi? Banerjeed andsid samuti oma lahenduse.
Näiteks iseettevõtja ettevõtlus on üks võimalus.
Kuid samamoodi on äärmiselt vaestel raske saada põhiosa, mis on vajalik ettevõtte alustamiseks. Praktilisem lahendus on sageli valitsusasutuste töö. Sest suhteliselt võttes on valitsuses töövõimalused väga stabiilsed, mis annab vaestele võimaluse teha pikaajalisi investeeringuid, suurendada nende mõtlemise "ribalaiust" ja seejärel mõista hüpet vaesusest keskklassi.
- 3 -
Tähtsus Hiinale
Banerjee uurimistöö on samuti Hiina jaoks väga oluline.
Kuna Hiina on samuti arengumaa, on ka inimesi, kes elavad vaesuses ja ärevuses. Inimesed arvavad sageli, et vaesuse võitmiseks on vaja radikaalseid reforme. Banerjee arvab, et see on väga raske ja tal pole vaja.
Vastupidi, praeguse süsteemi parandamine võib sageli tuua häid tulemusi ja suurendada inimeste usaldust valitsuse vastu, mis on sama seisukoht nagu 2017. aasta Nobeli laureaadil Sayloril: väikesed muudatused võivad avaldada suurt mõju.
BRICSi riikide osakaal äärmises vaesuses kogu rahvastikust (punane joon on Hiina)
Millist rolli saab valitsus selles mängida?
Tegelikult kasutatakse valitsust probleemide lahendamiseks, mida turg ei suuda lahendada. Vaeste probleem on just turu ebaõnnestumiste tõttu valitsus muutunud eriti oluliseks.
Vaestel inimestel puudub sageli vajalik info õigete otsuste tegemiseks ning vaestel on sageli liiga palju kohustusi, et ellu jääda, mistõttu nad ei suuda teha optimaalseid otsuseid.
Selles mõttes annab Banerjee uurimus valitsustele uue vaatenurga vaesuse mõistmiseks, et leevendada vaesust poliitilisest vaatepunktist ja leida lõpuks võimalusi selle ületamiseks.
Selle aasta Nobeli preemia, erinevalt varasemast keskendumisest põhiteadusele ja akadeemilistele panustele, on pragmaatilisem, mis näib viitavat üha ilmsemale suundumusele: praegune teadustöö pöörab üha enam tähelepanu teadustöö mõjule reaalsele maailmale.
Kooskõlas Hiina levinud ütlusega, on teadus ja tehnoloogia peamised tootmisjõud.
Nobeli preemia valijad võivad loota ka, et tulevikus suudab uurimistöö murda elevandiluust tornide ahelatest ja muutuda sinu käes olevaks konkreetseks objektiks, mida rahvas tõeliselt kasutab. |
Eelmine:NibumuusikaJärgmine:2020. aasta magistriõppe sisseastumiseksam, täisklass
|
Postitatud 16.10.2019 16:23:33