1. Mis need kolm on?
(1) Ubuntu:
Tarkvara nimi: Ubuntu
Arendaja: Canonical Inc
Tarkvaraplatvorm: Linuxi operatsioonisüsteem
Esialgne loomine: 20. oktoober 2004
Tarkvarakategooria: Vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara
(2) CentOS:
CentOS (Community Enterprise Operating System, hiina keeles tähendab Community Enterprise Operating System) on Linuxi distributsioon, mis on kompileeritud Red Hat Enterprise Linuxi poolt välja antud lähtekoodist vastavalt avatud lähtekoodi regulatsioonidele. Sama lähtekoodi tõttu kasutavad mõned serverid, mis vajavad kõrget stabiilsust, CentOS-i, mitte Red Hat Enterprise Linuxi kommertsversiooni. Erinevus nende kahe vahel seisneb selles, et CentOS on täiesti avatud lähtekoodiga.
(3): Red Hat Enterprise Linux
Red Hat andis ärikasutajatele välja Linuxi operatsioonisüsteemi.
Hiina nimi: Red Hat Enterprise Linux
Inglise nimi: RedHat Enterprise Linux Ressursi tüüp: Bin
Väljalaskeaeg: 2007
Tootnud ja levitanud Red Hat Red Hat
Piirkond: Mandri-Hiina, Ameerika Ühendriigid, Hongkong, Taiwan
Keel: mandariin, inglise
1. Ubuntu:
Ubuntu (tuntud ka kui Ubuntu) on avatud lähtekoodiga GNU/Linux operatsioonisüsteem, mis põhineb lauarakendustel, Ubuntu põhineb Debian GNU/Linuxil, toetab x86, amd64 (st x64), ARM ja ppc arhitektuure ning selle on loonud ülemaailmne professionaalne arendusmeeskond (Canonical Ltd). [1]
Selle nimi pärineb Lõuna-Aafrika zulu või hausa sõnast "ubuntu" [2], mis sarnaneb konfutsianistlikule ideele "heategevusest", tähendades "inimloomust", "ma eksisteerin kõigi olemasolu tõttu" ning on Aafrika traditsiooni väärtus.
Ubuntu põhineb Debian distributsioonil ja GNOME töölauakeskkonnal ning alates versioonist 11.04 loobus Ubuntu distributsioon Gnome töölauakeskkonnast ja asendas selle Unityga, erinevalt Debianist, kus uus versioon ilmub iga 6 kuu tagant. Ubuntu eesmärk on pakkuda keskmisele kasutajale ajakohast ja samal ajal üsna stabiilset operatsioonisüsteemi, mis põhineb peamiselt vabale tarkvarale. Ubuntul on tohutu kogukonna jõud ja kasutajad saavad hõlpsasti abi kogukonnalt. [3] Ubuntu on andnud suure panuse GNU/Linuxi populariseerimisse, eriti töölauaarvutite puhul, et rohkem inimesi saaks jagada avatud lähtekoodi tulemusi ja põnevust.
3. jaanuaril 2013 andis Ubuntu ametlikult välja mobiilse operatsioonisüsteemi nutitelefonidele. [4]
Ubuntu on tasuta ja avatud lähtekoodiga lauaarvuti operatsioonisüsteem, mis põhineb Linuxil ning sobib väga hästi Inteli ultrabooki positsioneerimisele, toetades x86, 64-bitist ja PPC arhitektuuri.
20. veebruaril 2014 korraldas Canonical Ubuntu nutitelefonide lansseerimiskonverentsi Pekingi Crowne Plaza Zhongguancun hotellis, teatades ametlikult, et Ubuntu ja kodumaine mobiiltelefonitootja Meizu on teinud koostööd Ubuntu versiooni MX3 turuletoomiseks. Kohtumisel osales Meizu asepresident Li Nan.
2. CentOS
CentOS on ettevõtte Linuxi distributsioon, mis põhineb Red Hat Linuxil ja millel on vabalt kättesaadav lähtekood. Iga CentOS-i versioon on toetatud kümme aastat (turvauuenduste kaudu). Uued CentOS-i versioonid ilmuvad ligikaudu iga kahe aasta tagant ning iga CentOS-i versioon uuendatakse regulaarselt (umbes iga kuue kuu tagant), et toetada uut riistvara. See loob turvalise, vähese hooldusvajaduse, stabiilse, ennustava ja väga korduvalt kasutatava Linuxi keskkonna. CentOS on lühend Community Enterprise Operating Systemist.
CentOS on RHEL-i (Red Hat Enterprise Linux) lähtekoodi ümberkompileerimise tulemus ning RHEL-i alusel parandab see palju teadaolevaid vigu ning selle stabiilsus on usaldusväärne võrreldes teiste Linuxi distributsioonidega.
CentOS teatas Red Hati lisandumisest 2014. aasta alguses.
CentOS on jäänud stabiilseks alates Red Hatiga liitumisest:
1. CentOS on jätkuvalt tasuta
2. Hoia sponsoreeritud sisupõhine veebikeskus puutumatuna
3. Vigade, probleemide ja hädaolukordade käsitlemise poliitika jääb muutumatuks
4. Red Hat Enterprise Linux ja CentOS tulemüürid on endiselt olemas
Mis on muutunud, on järgmine:
1. Me töötame Red Hatis, mitte RHEL-is
2. Red Hat toetab süsteemi ja esialgseid sisu levitamise ressursse
3. Mõned arendatud ressursid, sealhulgas lähtekood, on lihtsamini kättesaadavad
4. Vältisime mõningaid juriidilisi probleeme originaali ja Red Hatiga
Viimane versioon
Viimane versioon on CentOS 7.6 [1]. Viimane versioon oli 7.5.
Upstream RHEL 7 peamised täiustused:
Kerneli uuendus versioonile 3.10.0, toetab Linuxi konteinereid (Docker), Open VMware tööriistu ja 3D pilte saab kohe karbist paigaldada, avada JDK7 vaikimisi JDK-na, ext4 ja XFS LVM hetktõmmised, lülituda systemd-le, firewalld-ile ja GRUB2-le, XFS-ile vaikimisi failisüsteemina, iSCSI ja FCoE-d kerneli ruumis, toetada PTPv2, toetada 40G võrgukaarte jne.
Omapära
toimetama
1. CentOS-i võib mõista kui Red Hat AS seeriat! See on täielik täiendus Red Hat AS-ile! Erinevatel operatsioonidel, kasutusel ja RED HAT-il pole vahet!
2. CentOS on täiesti tasuta ja pole probleemi, et RED HAT AS4 nõuab seerianumbrit.
3. CentOS-i ainulaadne yum käsk toetab veebipõhiseid uuendusi, mis võimaldavad süsteemi koheselt uuendada, erinevalt RED HAT-ist, mis nõuab tugiteenuste ostmiseks raha!
4. CentOS parandab palju RHEL-i vigu!
5. CentOS-i väljalaske märkused: CentOS3.1 vastab RED HAT AS3 Update1-le CentOS3.4 on RED HAT AS3-le Update4-le CentOS4.0 vastab RED HAT AS4-le
Suhe RHEL-iga
RHEL ilmus kahel viisil. Üks on binaarjaotuse meetod ja teine lähtekoodi jaotusmeetod. Mõlemal levitusmeetodil saab selle tasuta (nt internetist alla laadida) ja uuesti avaldada. Aga kui kasutad nende veebipõhiseid uuendusi (sh plaastrid) või konsultatsiooniteenuseid, pead nende eest maksma. RHEL on alati pakkunud võimalust lähtekoodi levitamiseks ning CentOS kompileerib RHEL-i väljaande lähtekoodi ühe korra, et moodustada kasutatav binaarversioon. Kuna LINUXi lähtekood on GNU, on see seaduslik alates RHEL-i lähtekoodi saamisest kuni selle kompileerimiseni uude binaarfaili. Lihtsalt Red Hat on kaubamärk, seega tuleb Red Hati kaubamärgid uutes väljaannetes eemaldada. Red Hati suhtumine sellesse jaotusse on: "Me ei ole tegelikult selle jaotuse vastu ja kasutajad, kes meile tegelikult maksavad, ei ole huvitatud süsteemist endast, vaid äriteenustest, mida me pakume." Seega saab CentOS kõik RHEL-i funktsioonid, veelgi parema tarkvara. Kuid CentOS ei paku kasutajatele ärilist tuge ega vastuta kindlasti ärilise vastutuse eest. Kui viid oma RHEL-i CentOS-i, ei taha sa maksta RHEL-i uuenduste eest. Loomulikult peab sul olema palju kogemusi Linuxiga, seega RHEL-i kommertstehniline tugi pole sulle oluline. Näiteks, hoolimata RHEL-i kommertstoe puudumisest, valisid paljud ettevõtted 2019. aastal CentOS-i, näiteks kuulus konverentsihaldussüsteem MUNPANEL. Kui aga oled puhas ettevõte, on siiski soovitatav osta RHEL tarkvara ja vastavad teenused. See säästab raha IT-kuludelt ja annab ligipääsu professionaalsetele teenustele. Lühidalt öeldes sõltub valik CentOS-i ja RHEL-i vahel sellest, kas teie ettevõttel on tehnilised võimalused.
3. Red Hat Enterprise Linux
Red Hat avaldas Enterprise Linux 6 üldise kättesaadavuse 11. novembril 2010, mis sisaldab täiustatud skaleeritavust ja virtualiseerimise funktsioone ning põhjalikke täiustusi süsteemi ressursside jaotuses ja energiasäästus. Teoreetiliselt suudab RHEL kasutada 64 000 tuuma ühes süsteemis. Lisaks paremale mitmetuumalisele toele pärib RHEL 6 ka uute kiibiarhitektuuride toe RHEL 5.5 väljaannetes, sealhulgas Inteli Xeon 5600 ja 7500 ning IBM-i Power7. Uus versioon toob kaasa täielikult ümberkirjutatud protsessiplaneerija ja uue mitmeprotsessorilise lukustusmehhanismi ning kasutab NVIDIA graafikaprotsessoreid suurte uuenduste tegemiseks GNOME'ile ja KDE-le, uus System Security Service Daemon (SSSD) funktsioon võimaldab tsentraliseeritud identiteedihaldust ning SELinuxi liivakasti funktsioon võimaldab administraatoritel paremini hallata usaldamatut sisu. RHEL 6-sse sisse ehitatud uued komponendid on GCC 4.4 (sh tagurpidi ühilduvus RHEL 4 ja 5 komponentidega), OpenJDK 6, Tomcat 6, Ruby 1.8.7 ja Rails 3, PHP 5.3.2 ja Perl 5.10.1 ning andmebaasi esiliides on PostgreSQL 8.4.4, MySQL 5.1.47 ja SQLite 3.6.20. Pärast kahte tagasilööki andis Red Hat RHEL5 ametlikult välja 14. märtsil 2007. RHEL 5 saab olema Red Hati kommertsserveri operatsioonisüsteemi neljas suur väljalase, Red Hat on olnud töös üle kahe aasta, hõlmates olulisi muudatusi, sealhulgas Linuxi tuuma uuendust 2.6.9-lt 2.6.18-le, Xen virtualiseerimistehnoloogia tugi, klastrisalvestust jne.
RHEL5 versioon jaguneb peamiselt kaheks versiooniks: Sever ja Desktop.
Serveri versioonid jagunevad järgmiselt:
· Red Hat Enterprise Linux Advanced Platform – vastab eelmisele · Red Hat Enterprise Linux AS
· Red Hat Enterprise Linux – vastab eelmisele Red Hat Enterprise Linux ES-ile
Lauaarvuti versioon jaguneb:
· Red Hat Enterprise Linux Desktop—vastab eelmisele Red Hat töölauale
· Red Hat Enterprise Linux töölaud tööjaama valikuga – ühilduv eelmise Red Hat Enterprise Linux WS-iga
Originaal:Hüperlingi sisselogimine on nähtav.
|
Postitatud 2022-1-16 13:09:53
|
|
|
Postitatud 2023-12-20 09:07:18
|
